reede, 12. september 2014

Majandus24: Väikestel ehitusfirmadel jagub tööd rohkem kui töökäsi

[Allikas]

Valga gümnaasiumi renoveerimistööd.
Valga gümnaasiumi renoveerimistööd. Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kuigi statistikaameti andmetel on Eesti ettevõtete ehitusmahud kolmandat kvartalit järjest langenud, ütlevad väiksemad ehitusfirmad, et neil on tööd nii palju, et ei jõua äragi teha.

«Siin, kus meie tööd teeme, siin tuleb kortermaju nagu seeni pärast vihma – ei paista küll sedamoodi, et vähem oleks,» rääkis DRS Grupp OÜ tegevjuht Danel Kondrov. Ta lisas, et väiksematel ehitusettevõtetel on alati suvel rohkem tööd.

«Me ise näeme ja tunneme, et tööd on nii palju, et ei jõua ära teha ja peame tihti ära ütlema,» tõdes Kondrov. Ehitusmahtudele paneb tema sõnul piiri tööjõupuudus, kuna töökäsi pole kuskilt võtta.

Lõuna-Eestis tegutseva noore ehitusfirma OÜ Normandia ehitusmahud on võrreldes 2013. aastaga kasvanud sel aastal 2-3 korda. Kui eelmisel aastal teostas ettevõte töid peamiselt eraklientidele, siis selle aasta tellimustest moodustavad ligi 40 protsenti korteriühistud ja ärikliendid ning 60 protsenti erakliendid, rääkis ettevõtte juht Priit Rebane.

«Meie hinnangul suudab ja peabki erasektor suuremas osas ehitusäri Eestis ülal hoidma, seda enam, et europrojektid ei ole Eesti ehitussektorile igavene rahavoog,» kommenteeris Rebane seda, et praegu ei ehitata Eestis eurorahade eest. Tema hinnangul on ehitussektor elujõuline, kui äri tugineb peamiselt erasektorile, mida toetavad täiendavalt avaliku sektori tellimused. «Mitte vastupidi, millest ehitussektor viimastel aastatel elatunud on,» lisas ta.

Suure ehitusfirma AS Rand ja Tuulberg juhataja Taivo Täht arvas seevastu, et ehitusmahtude vähenemist tajuvad praegu ilmselt kõik Eestis tegutsevad ehitusfirmad. Tema sõnul pole Rand ja Tuulbergi käive tänu eelmisel aastal sõlmitud suurtele lepingutele veel langenud, aga kui vaadata turul pakutavaid objekte, eriti riigihangete puhul, siis nende arv on võrreldes paari eelmise aastaga oluliselt langenud. Sellepärast on ka konkurents nende objektide ehitamiseks oluliselt suurenenud, selgitas Täht.

Täht tõdes, et praegu ei suuda erasektor euroraha täielikult asendada. «Minu arust läks isegi suhteliselt hästi, et majandustsükkel oli selle aasta alguseks sellises seisus, et erasektori panus hakkas kasvama, muidu oleks kukkumine oluliselt valusam olnud,» märkis ta. Tema sõnul elavnesid oluliselt nii ärisektor kui elamuturg, kuid samas pole ta selle trendi jätkumises eriti kindel. «Loodetavasti avaneb uus euroraha ja riiklik tellimus pöörab jällegi tõusule,» sõnas Täht. «Turu maht jääbki ilmselt lähematel aastatel väiksemaks kui ta viimasel paaril aastal oli, aga eks sellega tuleb kohaneda.»

Ehitusettevõtte Solid OÜ juhatuse liige Roland Ojala ütles, et nemad ehitavad ainult Soomes, aga nende ettevõttel jagub samuti tööd. «Üldine tendents on aga Soomes ka ikkagi langus ja hindade tihe konkurents,» tõdes ta.

Ojala rääkis, et ettevõte teeb tööd rohkem eraisikutele. «Suuri töid ei tasu teha, sest seal on nii suur konkurents ja hinnad on väga madalad. Ma usun, et Eestis on samamoodi, aga Eestis ei saa jällegi eraisikutele töid teha, sest nad maksavad mustalt,» kommenteeris ta.


Majandus24: Elering: tänane seis on näide elust Estlinki kaabliteta

[Allikas]

Merekaabli Estlink Harku muunduralajaam.
Merekaabli Estlink Harku muunduralajaam. Foto: Peeter Langovits

Tänane seis on parim näide olukorrast, kui meil Estlink ühendusi kasutada poleks, kommenteeris võrguettevõtte Elering esindaja Ain Köster Eesti-Soome vaheliste ühenduskaablite rikete tõttu järsult tõusnud elektrihinda.

«Ükski tehniline süsteem pole rikete eest kaitstud. Rikkeid pole võimalik sajaprotsendiliselt välistada,» ütles Köster. «Lätis ja Leedus on elektri börsihind reeglina olnud märksa kõrgem võrreldes Soome ja Eestiga. Tänane seis on parim näide olukorrast, kui meil Estlink ühendusi kasutada poleks. Eesti ja teiste Balti riikide hind oleks ühendusteta ligi 30 eurot MWh kõrgem igal tunnil. See näitab, et Balti riikides on elektri tootmishinnad oluliselt kõrgemad võrreldes Põhjamaadega.»

Estlink 2 lülitus välja üleeile hommikul, sest rakendus alalisvoolu tagasivooluahela diferentsiaalkaitse. Kösteri sõnul on rikke põhjus maakaabli tagasivoolukaablis ning Elering loodab rikke likvideerimise aja teatada 14. septembril ehk kolme päeva pärast.
Estlink 1 lülitus välja eile rikke tõttu Harku konverterjaama jahutussüsteemis. «Jahutussüsteemis oli leke, mille tagajärjel sai kahjustada ka osa muundurist,« selgitas Köster. «Tegeleme kahjustuste ulatuse väljaselgitamise ja tagajärgede kõrvaldamisega. Süsteemi taaskäivitamise eel peame olema  kindlad, et rikke põhjus on kõrvaldatud.»

Ehkki teated emma-kumma merekaabli väljalülitamisest on üsna sagedased, ei ole Kösteri sõnul siiski põhjust rääkida pidevatest riketest. «Rõhuva osa ajast on mõlemad ühendused olnud korras. EstLink 2 alustas tööd eelmise aasta detsembri alguses, mitu kuud varem, kui algselt plaanitud. See tõi meie tarbijatele juba talvel madalama elektrihinna. Tänavu suvel toimus ühenduse planeeritud hooldus. Hooldus oli planeeritud teadlikult soojale perioodile, et selle mõju tarbijatele oleks võimalikult väike.»

«EstLink 1 varasemate rikete osas saavad anda kommentaare Eesti Energia ja teised endised kaabliomanikud. Elering ja Fingrid ostsid kaabli aastavahetusel teadmisega, et kaabel nõuab suurema töökindluse saavutamiseks märkimisväärseid parendusi,» lisas Köster.
Homse päeva hind ehk Elspot on kõigi kolme Balti riigi elektriturul 63,23 eurot MWh, Soomes 38,12 eurot MWh ja Rootsis 37,37 eurot MWh.




Majandus24: Liive: me teeme Eesti põlevkivitööstuse kümne aastaga kaks korda paremaks

Eesti Energia juht Sandor Liive.
Eesti Energia juht Sandor Liive. Foto: Toomas Huik

Põlevkivitööstused investeerivad järgnevatel aastatel kuni neli miljardit eurot, mille abil Eesti hakkab tootma energiat rohkem kui ise tarbib, teatas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Energiajulgeolekule pühendatud Eesti Energia iga-aastase energiafoorumi avanud Liive rõhutas, et keskkonnaministeeriumis just praegu valmivad keskkonnatasude raamkava ja põlevkivi arengukava peavad tagama töösturitele investeeringuteks pikaajalise kindlustunde. „Kui me ei investeeri, siis põlevkivi kasutamine hääbub ja energiajulgeolek kannatab,“ ütles Liive.

Eesti Energia kavatseb järgneval kümnendil täielikult välja vahetada senise põlevkivi energiaks muutmise tehnoloogia. Samas suunas tegutsevad ka Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus. Tehnoloogilise muutusega saavutatakse olukord, kus põlevkivi kasutamise efektiivsus kahekordistub võrreldes praeguse 30-40 protsendiga ning selle tööstusharu osa sisemajanduse kogutoodangust kasvab praeguselt neljalt protsendilt seitsmele.

„Tänu põlevkivitööstusele on Ida-Virumaa koht, kus palju noori saab hästi makstud töö,“ toonitas Liive.
Kolmes põlevkivitööstuses töötab kokku ligi 7000 inimest ning teine sama palju saab tööd põlevkivitööstust toetavates valdkondades.


Toimetaja:
Andres Reimer

Majandus24: Eesti ja Soome vahel katkes elektriühendus

[Allikas]
Merekaabli Estlink Harku muunduralajaam.
Merekaabli Estlink Harku muunduralajaam. Foto: Peeter Langovits

Eesti võrguoperaatori Elering teatel on Eesti-Soome elektriühendused EstLink 1 ja EstLink 2 on rivist väljas ning jäävad esialgse info kohaselt tööst välja ka homme.

EstLink 2 lülitus välja eile hommikul, selle põhjus oli alalisvoolu tagasivooluahela diferentsiaalkaitse rakendumine, teatas Elering. Täna hommikul lülitus rikke tõttu Harku konverterjaama jahutussüsteemis välja EstLink 1.

Eleringi teatel on koheselt käivitatud tegevused rikete põhjuste väljaselgitamiseks ning kõrvaldamiseks.
Rikete kõrvaldamisest annab Elering esmalt teada Nord Pool Spot-i kiirete turuteadete (UMM) süsteemi vahendusel.

Majandus24: Säästupirnide aeg on ümber

[Allikas]

Hõõglambid, säästupirnid ja LED-pirnid.
LED-pirnid. Foto: Lauri Veerde/Photopoint

Photopointi ajaveebi peatoimetaja Lauri Veerde kirjutab, et LED-pirnide hinnalangusega jäävad vananeva tehnoloogiaga hõõglambid ja säästupirnid minevikku.
Kaks ja pool aastat tagasi kirjutasin Photopointi ajaveebis artikli Panasonicu LED-pirnidest. Nendest, mida saab keerata kõige tavalisematesse lae- ja laua- ja muudesse lampidesse ja mis näevad välja peaaegu nagu traditsiooniline hõõglamp. Selline ilusa välimusega Panasonicu 20W¹ pirn maksis siis, 2012 aasta algul 34.90 eurot. Nüüd on sarnase välimuse aga korraliku 60W¹ võimsusega LED pirni hinnaks aga 14,99 eurot. Lihtsama disainiga 60W ja 48W LED-lambid saab kätte 7-9 euro eest.
Tundub, et just praegu on see hetk, kus hõõglambid ja säästupirnid vananenud tehnoloogiaga minevikku jäävad. Tulevik on LED-pirnide päralt.

E27 sokliga hõõglamp | E27 sokliga säästupirn | E27 sokliga LED-pirn. Foto: Lauri Veerde/Photopoint.

GU10 sokliga LED pirn. Foto: Lauri Veerde/Photopoint.
LED-pirnid on mõnedes kodudes ja eriti just kontorites olnud kasutusel juba aastaid. teate küll – sellised pisikesed
pirnikesed, mis vajavad töötamiseks eraldiseisvat adapterit. Selle adapteri sees on elektroonika, mis pirnidel särada laseb.
Tavalise sokliga LED-pirnide puhul on seesama adapteri sees olnud elektroonika mahutatud ära eraldi iga pirni sisse. Seetõttu saavadki need põleda täiesti iseseisvalt täiesti tavaliste lambipesade sees. Selliseid pirne on poelettidel juba saadaval päris mitmesugustes vormides.

Millised näevad välja LED-pirnid (Panasonicu pirnide näitel)
Photopointi Ajaveebi laborisse toodud Panasonicu LED-pirnid eristuvad põhivoolust just seetõttu, et need on välimuselt (aga tegelikult ka valguse kvaliteedi poolest) üsna sarnased traditsioonilisele hõõglambile. Vaadake ise:

E27 sokliga LED-pirnid. Vasakul «Nostalgic Clear» seeria, paremal tavaline LED-seeria. Foto: Lauri Veerde/Photopoint.
Suurema, ehk E27 sokliga LED-pirne on Panasonicul kahte tüüpi. «Nostalgic Clear» seeria (vasakul) on kallima hinnaklassi pirn, mis on välimuselt rohkem hõõglambi sarnane. Pirni valgust läbi laskev osa on neil LED-pirnidel tavatult läbiapistvast (ja päris tugevast) klaasist. Läbipaistev osa ulatub pirni tagaosast enam väljapoole kui tavaliselt. Selline ehitus laseb Panasonicu sõnul paista valgust rohkem hajutatult külgedele ja isegi tahapoole. Mitte vaid ette suunatult, nagu tavalisematel LED-lampidel.
Panasonicu tavalised, soodsama hinnaklassi LED-lambid sobivad kasutamiseks seal, kus traditsioonilise hõõglambi välimust matkida vaja pole ning kus pole ka tarvis valgust võimalikult laia nurga all paistma panna. Ülal pildil olevate LED-lampide soovituslikud jaehinnad Euroopas saavad olema:
  • Panasonic Nostalgic Clear 6,4W (40W) 2700K E27: 12,99 eurot
  • Panasonic Nostalgic Clear 10W (60W) 2700K E27: 14,99 eurot
  • Panasonic LED 8W (48W) 3000K E27: 8,99 eurot
  • Panasonic LED 10W (60W) 3000K E27: 9,99 eurot
Samade iseloomujoontega on Panasonicul olemas ka väiksema, E14 sokliga pirnid:

E14 sokliga LED-pirnid. Vasakul tavaline LED-seeria. Paremal «Nostalgic Clear» seeria. Foto: Lauri Veerde/Photopoint.
Panasonicu E14 sokliga LED-lampide soovituslikud jaehinnad Euroopas on:
  • Panasonic LED 5W (30W) 2700K E14: 8,99 eurot
  • Panasonic Nostalgic Clear küünlakujuline 5W (30W) 2700K E14: 14,99 eurot
  • Panasonic Nostalgic Clear 5W (30W) 2700K E14: 14,99 eurot
Pirni valgustemperatuur on oluline
Säästupirnide puhul on inimesi algusest peale häirinud (kui kõrvale jätta säästulampide soolasem hind võrreldes nüüdseks müügikeelu all olevate hõõglampidega), kaks asja.
  1. Spiraaljas välimus
  2. Liig külm valgustemperatuur
Nagu ülal nägime, on LED-pirnid päris sarnased tavalisele hõõglambile. Neid saab disainida isegi läbipaistva klaasiga – võimalus, mis säästulampide puhul põhimõtteliselt võimalik ei ole. LED-pirne saab säästulambist paindlikumalt panna kiirgama ka soojemat valgust:

Pildil tagapool on külma tooni 5000 kelvinit värvustemperatuuriga lamp, mida kasutame stuudiopildistamiseks. Panasonicu LED lampide värvustemperatuur on aga 2700 Kelvinit. See tähendab päevavalgusest kollasemat ehk soojemat valgust – umbes samasugust, nagu oleme harjunud kogema hõõglampide puhul. Panasonicu LED-lampidel on valgustavad LED elemendid kahe triibuna .Välja lülitatuna on need hästi nähtavad, kuna asetsevad päria laial metallplaadil. Kui lamp põleb, pole seda plaati aga ereda valguse tõttu näha ning visuaalselt on LED lamp siis päris sarnane traditsioonilisele hõõglambile. Foto: Lauri Veedre/Photopoint.
Miks peaks valima LED-pirni säästupirni asemel?
Praegu üsna populaarset säästupirni tuleks pidada vaid üleminekuetapiks hõõglambipirnilt LED-pirnile. Viimased kõrvaldavad praktiliselt kõik säästupirni puudused ning täiustavad veelgi säästupirnide tugevaid külgi. LED-pirni olulisemad eelised võrreldes säästupirniga on:
  • Säästupirnid vajavad teatavasti peale sisselülitamist täielikuks soojenemiseks umbes 2-3 minutit aega. Selle tõttu on säästupirni kasutegur suurem nendes ruumides, kus valgust tihti sisse-välja ei lülitata. LED-pirnid saavutavad sisse lülitades maksimumvalgustuse momentaalselt ja sobivad seetõttu kasutamiseks ka kohtades, kus valgus tihti aga lühiajaliselt põleb (näiteks WC-d ja vannitoad).
  • Kallima hinnaklassi säästupirnide maksimaalne sisse-välja lülitamiste arv on umbes 30 000 korda. LED-pirnidel on see näitaja vähemalt 100 000. Kõigil ülal viidatud Panasonicu LED-pirnidel on see näitaja 100 000.
  • Säästupirne ei ole soovitatav kasutada täiesti kinnise korpusega valgustites. LED-lampe võib vabalt kasutada ka täiesti kinnistes valgustites.
  • LED-lambid on säästupirnidest keskkonnasõbralikumad, kuna ei sisalda kübetki elavhõbedat. Säästupirnide koostises on elavhõbedal asendamatu roll. Seda on seal küll väga vähe – keskeltläbi 0,5 mg - kuid siiski seda seal on.
  • LED-pirne saab disainida samasugusteks nagu armastatud hõõglambid. Säästupirnide puhul sellist võimalust ei eksisteeri.
  • LED-lambid tarbivad veel vähem energiat kui säästupirnid. 60W hõõglambi valgustuse jaoks on säästupirnil vaja 13-15 W võimsust. LED-lambil aga 6-10 W.
  • LED-lampide eluiga on laias laastus poole pikem kui säästupirnide eluiga.
LED-pirnide hinnad on kahe ja poole aasta jooksul tõepoolest drastiliselt kukkunud ja saavutanud tänaseks sellise taseme, kus LED-pirnide ostmine juba mõttekana tundub. Täpselt nagu spiraaljaid säästulampe, on ka LED-lampe poodides päris paljude erinevate hinnaklassidega. Kõige soodsamad on tavaliselt ka varmad kiiresti katki minema – seetõttu ei tasu ühe ebaõnnestunud odavostu tõttu veel tervet LED-lampide ideed maatasa materdada. Pisut kallima hinnaklassi või tuntuma tootja LED-lambid kestavad tavaliselt ka pakendil lubatult.
 ¹  – hõõglambi ekvivalendina.